Tere Stress.

Mind hakkab valdama vaikselt täielik stress. Tunnen Kudas olen äkiline ja pidevalt ärevil ja ükski asi paku naudingut ega heaolu.

Kahe nädalapärast pm hakkab kool. See tähendab seda, et igapõev tund kaks tuleb tegeleda Härra H kooli asjadega. Kuigi sellel aastal on tema Eesti keele murele lootust abi saada siis ikka on hirm, et äkki tekib lapsel sellest jälle stress ja stressist haigused. Samas oleme püüdnud terve suve omalkäel areneda ja tundub, et see on ka õnnestunud.

Kolimine ja sellega seoses on nii palju hirme. Ikka ja jälle jõuan sellel kas on hea idee linnaosa vahetada ja Kudas Härra H saab hakkama ühistranspordita seiklemiseha just hommikuti. Oleks ma vaid mustamäel leidnud endale sobiva korteri või saanud pangast parema pakkumise.

See mõtte, et pean asju pakkima hakkama ja sorteerima tekitab tunde, et tahaks nutta lihtsalt. Igapäev mõtlen, et lähen koju ja alustan kuskilt aga ikka olen sama kaugel. Mulle sobib viimasel minutil rohkem ja pinge all olen tegusam, palju tegusam.

Teisipäeval on esimene kohtumine juristiga lõpuks. Lähen kuulan oma võimalused, et ainu hooldusõigust saada. Lastekaitses jutul käies ei näinud nemad probleemi aga arvan, et nii kergelt see ei käi kui mulle räägiti, see tekitab hirmu, et mis teine osapool ette võtab ja kardan tema reaktsiooni. Teate ju ütlust :” Ära sitt puutu hakkab haisema.” * Lastekaitses soovitati pöörduda kohtutäituri poole, et märk maha jätta, et laekumine pole olnud korralik ja korrektne. Kui peaks kunagi nõudma, et laps teda üleval peaks siis oleks tõestus lapse kaitseks, et tema ei võtnud ülalpidamisest osa. Ma olen selle kõigega tegelemist aina edasi ja edasi lükanud kuna mulle lihtsalt ei meeldi kellegi halba teha ja tegeleda ebamugav te asjadega. Samas saan aru, et nii kaua kuni me ei suuda oma vahel kompromisse leida siis pean ma tegema selleks midagi, et lapse heaolu ei kannataks rohkem.

Tahaks Härra H minna reisile aga soomes käik näitas, et Härra pole nõus notari juures tegema mulle luba reisimiseks. Soomes käies ta ei andnud luba, samamoodi ei andnud mu vanematele luba selle nädalaseks soome reisiks. Lõpuks käisime ära aga lennukiga reisides ei või nii hästi minna ja ma ei hakka kallite piletitega riskima, et äkki on tollis paha tujuga inimene ja meid saadetakse minema. Sissekirjutus, kooli vahetus ja paljuks muuks läheb vaja mõlema vanema luba aga ma ju tea kas härra kavatseb anda või mitte.

Raha teeb muret, palju muret. Suvel on mul palk olnud suurem aga järgmisest kuust saan 200 kuni 300 euro vähem kätte kuna paariline enda puhkamise ära puhanud ja üle tunde ja topelt tasu enam pole. Mõtlesin otsida teise töö kõrvale aga see tähendab, et selle all võib Härra H kooli asjad kannatada. Samas ma tean ka seda, et talle ei meeldi minust nii palju lahus olla. Samas meeldivad talle emotsioonid mida suurema palgaga pakkuda saan. Eks hoian pakkumiste silma peal ja mõtlen kõigile sobiliku lahenduse välja kuigi hetkel ei näe ühtegi sellist.

Selle kõige juures olen muutunud õgivaks Tusatsejaks kes pole millegi rahul. Pole soovi kuskile minna, kellega suhelda vaid tahan hoida rohkem omaette ja lihtsalt toiduga lohutada ennast. See omakorda tekitab stressi, et kaal ei lange ja kõigub.

* Ma ei arva, et minu lapse isa on sitt vaid teda on tema probleem muutnud inimeseks kes ei anna endale oma tegudest enam aru.

Advertisements

Mis su ema ei mõelnud, et nii nõmeda nime sulle pani?

Minu lapsel on topelt nimi. Ilma sisekriipsuta aga mõlemad on kasutusel peresiselt aga lasteaias/koolis on ühe nimeline. Samas lasteaias õpetajad kasutasid mõlemat, vahel ka vaid tagumist. Mõndaega tagasi käis Härra H sõbra vanaema juures ja pärast oli päris kurb kuulda kudas üks võõras tädi ütles : ” Mis su ema ei mõelnud, et sulle nii nõmeda nime pani?” Laps oli väga üllatunud, et üks naine kes oli palju vanem kui vanaema ( Nii ta ise ütles!) ja solvas last ehk teda!

Trummipõrin ja minu lapse nimi on :” Hendrik August!”

Hendrik oli juba 7 päevane kui ma arvasin, et minu laps jääb nimeta. Lähen ja panen talle nimeks nr Üks. Kõik nimed mis ma soovisin panna rikkus mu ema ja tädi ära. Igakord kui ma olin nime välja valinud kaotas see nimi varsti enda ilu minu jaoks või äkki hakkasin märkama kui palju sama nimelisi inimesi on väikses Tallinnasse. Lõpuks lugesin haiglas päevade sisustamiseks raamatut ja Mihkel Raua :” Musta pori näkku” raamatust tuli Hendrik. Vaatasin kuidas põrnikas nohises minu kõrval ja sain aru, et tema esimeseks nimeks saab Hendrik.

August on nimi mis käib meil põlvest põlve aina edasi. Iga ringi esimene poisslaps on meil Gustav, Kustas või August. Kuna minu vend on Gustav siis kukus Kustas koos Gustaviga ära. Järgi jäi August ja minu jauks on see ilusa kõlaga eesti nimi mis sobib suurepäraselt!

Minu ema ja isa olid väga rahul, et ma viisin edasi nime ja just selle valikuga kuna nende mõlema lemmik vanaisa nimi oli August!

Kahju, et ma ei olnud sellel hetkel koos Hendrikuga ja ei saanud ütelda võõrale tädile, et :” Kui ma saaksin veel ühe lapse siis paneks ma tema nimeks kas Hans Hakon või Hanna Madli!” Ta oleks saanud kohe harjuma hakkata, et kõik lapsed pole Martini, Oliverid, carmeelad ja Jennid. Vaid vahel pannakse ka tavalisi Eesti nimesid.

Ma rikun enda vanemate puhkuse…

Mina ega minu vanemad just seda ei arva aga tundub, et teised arvavad ja kohe väga.

Kuna empsil ja papsil hakkab puhkus siis enamus ajast veedab Härra H augustis nendega. Neil on plaanin maale minna, Soome pandasi vaatama minna ja Eesti peal sõita. Mõlema vanema töökaaslased teavad seda kudas maail pöörleb Härra H ümber ja eile küsis ema töökaaslane, et :” Kas su tütar ise aru ei saa, et teie puhkuse rikub? ja kui ta emps vastas, et :” Ei riku ju, Preili oli armuline ja andis meile 3 nädala peale ühe vaba nädalvahetuse.” siis kõik inimesed olid suitsunurgas pööritanud silmi ja ohanud sellepeale. Siis ei suutnud emps vastu panna õli tulle valamisele ja rääkis neile, et :” Kui laps võtab endale kodulooma siis selle eest vastutab ja hooldab lõpuks vanem. Kui laps saab lapse siis on täpselt samasugune vastutus ja kohustust hoolitseda nagu kui alaealisena laps võtab looma. Lapselaps on lihtsalt kulukam kui koduloom!kui ema helistas ja sellest rääkis ja naeris siis oli kahju, et ta ei saanud neid emotsioone filmida mis teiste nägude oli. Teades oma ema ja seda kui tõsiselt ta seda kindlasti rääkis siis mul oli ka kohutavalt kahju.

Eelmine nädal ütles paps sama kummalise küsimuse peale, et :” ju me ei osanud talvel käituda Prouaga sellepärast karistuseks saame last hoida terve suve puhkuse.”

Tal oli ka väga ükskõik kes sai aru, et see oli nali ja kes mitte. Tema ei käi teisi õpetamas kui palju peab või ei peaks oma lastelastega olema. Mina pole neil palunud organiseerida või olla lapsega terve puhkus, see on nende oma valik. Vaid 1 nv küll palusin hoida kui me lähme pulma ja ei taha, et härra H oleks tervepäeva/õhtu üksinda kodus!

Kuna mina olen 8-5 tööl siis on minu vanemad ise võtnud otsuse enda tegemistesse kaasata Härra H. Just rääkisime nv sellest, et poiss võib kodus ka olla aga isa arvas, et mis ta mustamäel paneelikas üksinda konutab ja parem olgu maal õues.

Minu lapsepõlv möödus vanaema ja vanaisa juures mähel. Olid head suved ja me olime hoitud alati! Pm viidi meid mai lõpus ja tagasi toodi augusti lõpus ja meid käidi vaid vaatamas mõned nv ja puhkuse ajal käisime märjamaal kõik koos. Vanaema ja vanaisa sõidutasid meid mööda eestit ringi, käisime rannas ja linnad kohvikus ja loomaaias. Minu elu parimad mälestused on koos vanaema ja vanaisaga suvel. Minu vanemad on seda meelt, et nende vanemad aitasid neid ja nemad aitavad mind lapse hoidmisega. Soovivad sama positiivset ja häid suves pakkuda Härra Hle ja ma ei saa ju seda keelata.

Rääkides minu ema mustast huumorist siis just esmaspäeval ajas ta mind naerma kõvast. Ema hoidis eelmine nädal minu kassi, käis toitmas ja vett vahetamas. Ostis kassile uued krõbinad, et kassil oleks vaheldust. Kuna kauss tühi polnud siis valas karpi tagasi need mis olid köögis. Esmaspäeval helistas Härra H tööle ja oli minu peale kuri, et ma tema krõbina karpi olen kassi toidu valanud ja tema sõi seda ja kohutavalt halb oli. Mina teatsin, et mina valanud ei ole neid sinna karpi. Helistasin emale ja siis tuli välja, et tema oli valesse karpi pannud vanad krõbinad ja siis ütles :” Nüüd saab H kõhu korda need pidid ju seedimisele head olema ja juuksed hakkavad läikima nii, et pole hullu.” meil oli väga naljakas aga ainuke oli Härra H kes oli väga pahane.

Eesmärk Augustiks.

Maris algatas jälle gruppis ” Mina viitsin” väljakutse ja ma otsustasin selle vastu võtta.

Tegelikult on minu kaal suvega väiksemaks läinud mitte suuremaks aga alati saaks paremini minna, palju paremini!

Minu jauks on august kõige sobivam kuu selleks, et rajale saada asi jälle kuna Härra H veedab selle enamasti vanaema ja vanaisaga puhates. Töökaaslane tuleb puhkuselt ja minu tööpäevad hakkavad jälle 8 tundi olema ja siis pole ma õhtuks nii väsinud ja mul on kaks tundi rohkem aega liikuda.

Kui ma aprillis tegin katse, et 21 päevaga tekib harjumus siis olin ma ju rahul kuna see tekkiski aga siis tuli puhkus, laiskus ja sada asja vahele. Õnneks siis maha võetud kaal pole tagasi tulnud ja isegi natukene veel alla läinud annab mulle motivatsiooni juurde, et natukene rohkem liikuda ja okeilt toituda läheb asi kergemini.

Selleks, et asi õnnestuks seal endale mõned eesmärgid :

1. Liikuda koos endomundoga 220 km kuu jooksul. See teeb umbes 50 km nädalas ja 7 km päevas.

2. Loobun magusast! Ma loobun magusa ostmisest mitte magusa söömisest. Kui sünnipäeval/pulmas/vanaema juures pakutakse siis ühe tükki ikka luban endale.

3. Joon ära 2,5 l vett päevas. Kuna hetkel on tunne, et mu keha hoiab kinni siiski vett ja on päevas kus ma ei joo piisavalt siis hakkasin flo äppis kasutama meeldetuletust, et juua.

4. Söön hommikust ja kokku 4 korda päevas mitte ei söö kaks korda nagu juhtub viimasel ajal.

5. Alko vaba august! Kuna alkohol paneb mu keha vedeliku kinni hoidma, paar päeva õgima ja on täitsa tühi kalor siis ma väldin seda. Pulmas/tüdrukuteõhtul/sünnipäeval 1 tervitusnapsu luban endale.

Elu on mulle näidanud, et mida karmima ma olen seda kiiremin läbi kukun aga neid punkte vaadates väga viriseda ei saa. Kõige suuremaks välja kutseks saab 4*päevas sellise kuumaga süüa, see saab raske olema. Kasvõi söön banaani ja joon keefiri kui midagi muud alla ei lähe. Olla paks on raske, alla saada veel raskem.

See kuumus minu tapab.

Ausalt ma kardan, et ma suren ära. Sellesse kuumuses mis hetkel on. Ma olen lausa õnnelik, et homme tööle lähen ja seal on puhur ja ma kavatsen terve päeva hoida selle 16 kraadi peale, et ma lõpuks saaksin elada. Ma lihtsalt voolan koguaeg higist, mul on väga raske olla nii vaimselt kui füüsiliselt. Reedel olin juba nii meeleheitel, et lasin härra K ülesse otsida kus on karjäär, et saaks vette. Korraks hakkas parem aga nii kui jõudsime maja juurde tagasi oli jälle halb ja paha.

Tõesti ei mäleta, et mul oleks varem olnud nii paha olla. Tõesti 10 kilo ülekaalu mõjub nii? Või on tõesti ülemõistuse kuum väljas?

Positiivne asi on see, et mu paariline on järgmine nädal puhkusel ja siis on ta puhkusega kõik selleks aastaks. Samas on mul üle 2 nädala puhkust veel saada. Selle ma võtan siis välja kui väljas kannatab olla või sügisel. Suvel ikka raske kui olla 10 tundi siis pole õhtuks miskit jäksu miskit teha ja kuhugile minna.

Vedelen oma voodis ja see tundub nii hea ja mõnus! Magasime ju kolmapäevast alates lahti käiva diivani peal ja oli natukene kõva ja tuba oli nii lämbe täna öösel. Nii, et hommikul 7 olin ma juba õues kuna olla ei saanud.

Yr lasi mind eile üle lubas vihma aga seda ei tulnud, ma nii ootasin seda.

Astusin täna kaalule peale linna jõudmist ja number üllatas mind, et polnud juurde tulnud vaid maha läinud. Kuigi enamus aega oli grill ja chilli, ja alkoholi tarbisin. Tunnen kuidas keha hoiab vett kinni, pean rohkem vett tarbima.

Emal uus peika

Vahel on kõige raskem kirjutada teemale esimest lauset, et see hakkaks edasi arenema ja tuleks kokku postitas. Seda sama postitust olen ma alustanud viimasel nädalal korduvalt aga ükski esimene lause ei tundu piisavalt hea, et jätkata.

Kuna välja on koorunud minu suur saladus, et minu sugusel mõrra on kaaslane. On inimesi kelle jaguks on see täiesti aru saamatu kuidas see võimalik on.

Mõnel inimesel lõppeb suhe ja tal pole probleemi leida endale uus kaaslane koheselt. Mina olen see inimene kes põeb lahku minekut kaua, analüüsin pikalt ja põhjalikult. Tüütan ära kõik inimesed enda hala ja nutuga, teen mõne hea mehe katki. Kui lõpuks üksi jäämisega lepin siis olen harjunud nii üksinda olema ja raske kedagi ligi lasta. Minu lahkuminekud on tavaliselt nagu leina 6 staadiumit.

Kõige pealt on shokk, siis tuleb eitamise ja kauplemine faas. Püüan kõike teha, et asja parandada. Siis tuleb meeletu nutt, siis tekib viha, et minuga nii ei käituta. Siis tuleb haletsus või ma arvan, et kõik haletsevad ja siis tuleb leppimine ja lahti laskmine. See kõik võtab aasta aega, selle läbi põdemine. Selle kõige juures ei julge ma kedagi ligidale lasta või püüan meeleheitlikult leida asendust. Lõpuks kui on ära põetud see periood siis olen harjunud üksinda olemisega ja väga hirmus on mõelda, et keegi oleks. Suure tõenäosusega tekib ka raskesti kätte saadav mees keda taga ajan. Mida raskema iseloomuga on seda parem! Vähemalt keegi ei saa siis ütelda, et eluga edasi peaksin minema.

Nüüd Härra Hga üksinda jäädes olin ma kindel, et ma jäängi üksinda temaga.Samas mulle meeldib temaga kahekesi olla ja me toimime suurepäraselt. Sellel korral oli täpselt sama moodi, et kõige raskema ja kinnisel mehe leitsin. Aasta jooksin järgi, püüdsin tähelepanu saada, lõpetasime suhtlemise ja samas ikka ja jälle sattusime kokku. Lõpuks kui eelmine sügis käega lõin ja olin valmis edasi liikuma siis taipas tema, et mina olen tema see kõige erilisem Preili. Ta muutus minu jaguks, tegi kõik, et ma oleksin valmis temaga koos olema, tundma õppima. Kahel katkisel inimesel on väga raske harjuda üksteisega arvestama ja usaldama.

Tema suurim eelis oli see, et algusest peale teadis ja aktsepteeris Härrat. Meie esimene kohtumine oli kõik koos, ühisel selkonna üritusel. Härra H pärast me suhtlema hakkasime kuna tema oli kohe lummatud ja vaimustatud Härrast. Kui härra hakkas sügisel meil käima ja meiega rohkem aega veetma siis Härra H oli sellega päri. Eks armukadedust esineb vahel siiani kui tunneb, et elu tema järgi ei käi või siis kui kõik lubatud pole nagu väike Härra harjunud on. Vahel õhtul telekat vaadates poeb talle kaissu või helistab niisama, et juttu rääkida. Tihti avastan, et nemad kaks minu vastu ja neil ühine arvamus.

Kuna me koos ei ela siis Härra H tihti küsib ja uurib millal tuleb ja kas jääb meile ööseks. Kutsuvad üksteist parimateks sõpradeks. Vahel lähevad tülli ja siis tulevad mulle võidu kituma kui üks teist kiusab või valesti käitub. Kõik päevad pole vennad ja on rasked päevas aga palju rohkem on häid päevasi. Kindlasti on raske mul arvestada ja usaldada teist inimest aga samas püüan väikeste sammudega aina edasi. Minu iseloom on väga raske ja keeruline nii, et karika peaks juba selle eest, et mind üldse välja kannatab. Ja teise selle eest, et minu ja Härra H kombot võtab nii enesest mõistetavalt ja rasketel päevadel toetab mind!

Eks me tülitseme ja omame ka erinevaid vaateid elule aga lihvime teravaid nurkasi. Õpime üksteisega arvestama, ja loome tasa ja targu ühist elu.

Penijõe matkarajal.

Tulime kolmapäeval maale, nautima puhkust. Tegelikult 4 aasta jooksul pole ma üksinda siin olnudki ja üle 2 päeva ka mitte. Sellel korral on plaan olla pühapäevani ja laupäeval külastada lihula kohvikupäevasi. Eelmisel aastal külastades sain väga positiivse elamuse! Palju paremini oli läbi mõeldud kui tallinna omad ja inimesed olid vaeva näinud. Nõmme selle aasta rohelised tänavad olid rohkem kirbukas ja kaupmeeste müügi koht. Kakumäel jõudsime vaid ühte külastada, ja uue maalima omad pole mulle kunagi meeldinud. Sellel aastal kavatsen külastada Mäha kohvikupäevasi ja järgmisel aastal vb ise osa võtta! Eks seda näitab aeg kas jõuan nii kaugele.

Käisime Penijõe matkarajal jalutamas info. Selline kerge 7 km ring olid ja Härrad pidasid selle kuumaga vastu ilusasti. Hommikul tõime Härra H südamesõbra meie juurde ja poistel oli lõbus.

Seal on hoiatav silt, et võib kohtuda loomadega

Täpselt nii meil juhtuski, et poolel ringil keset teed ootas meid ees kariloomasi ja neist mööda minemiseks pidime elektrikarjuse alt läbi roomama. Nii palju julgust ei olnud, et läbi nende jalutada.

Mööda me saime õnneks saime neist.

Tegelikult on ikka väga tore, et hoovi taga on selline koht kus jalutamas käia. Käsime vaatasime ka Penijõe sadamat

Minu jaguks oli kõige arendavam näha kuidas tehakse heinapalle ja kui kiiresti see käib. Kuna Preili L on neist vaimustatud siis peaks ikka talle sünnipäeval ühe viima Tallinnasse. Siis ma saaksin kõige lahedama kingi tiitli omanikuks.

Uurisime täna kaarti ja saime teada, et 23 km kaugusel on rand. Virtsu juures kukerand pidi olema halb issi juttu põhjal. Võibolla lähme kaeme homme selle teise üle ja sõidame lihtsalt siin kandis ringi. Õhtul pidid vanemad tuleme meile seltsil suvitama.