15 minutit staar.

Raske on kui on olemas teadmised , olemas on võimalused, soov on olemas aga olemas ei ole lihtsalt motivatsiooni ja viitsimist kuskilt alustada jälle. Ma tean, et tegelikult pole see keeruline ega raske vaid vajab natukene enese kätte võtmist. Millest ma räägin? Ikka kaalust millest muust rääkida ikka on inimesel kes saanud juba -49 kilo alla. Kuskilt hakkas asi lihtsalt viltu kiskuma , vabandusi tuli endale nii mis kolises. Ma pole täpselt siiani aru endast saanud et mis hetkel ma hakkasid asja nii lõdvalt võtma kuigi soovitud tulemus veel kääs pole. Ma arvan, et vist sellel hetkel kui enam kaal alla ei läinud. Kuigi ma suutsin endale teadvustada, et inimene kes on võtnud alla 52 kilo ei saa igavesti kautada kilosi aga asi hakkas venima ja venima ja mind aina rohkem närvi ajama, et seisaks oli. Siis vist hakkas see käega löömis tunne peale, et ah mis see saiake ikka teeb , mis see siider ikka teeb ja mis siis kui ma see ükspäev trenni ei lähe. Lollus mu enda lollus… Tuli sünnipäev ja ikka võtad vabamalt, tuli kolimine ja asi kiskus jälle kiiva  tuli jaanipäev ja asi täiesti metsas. Ühel hetkel kui kaalule astusin siis avastasin + 3 kilo mis tekitas masendust mille lohutuseks sõin rämpsu. Tegu ju tehetud ja tuju paha… Nüüd ma siis istun siis enda 5 juurde tulnud kiloga ja ei oska kuskilt uuesti alustada. Saan reele mõneks ajaks ja siis jälle kukun auku, täiesti auku. See suvi on lihtsalt minus tekitanud nii palju stressi, et ma lausa ootan millal see läbi saab. Just nimelt stressi sellega, et ma olen teinud nii palju valesi otsuseid ja muutunud laisaks. Peale seda kui ma avalikult rääkisin enda kaalust Naistelehele sain ma sellest lõpuks ise aru, et ma olen suuteline ennast jälle kätte võtma ja enda alustatud lõpule viima. Ma olen ennast nii palju elus alt vedanud nii et see on mulle endale tõestuseks, et  ma olen suudan ennast ületada ja peale tagasi lööke ei pea kindlasti alla andma vaid vigadest õpitakse ja minnakse targemana edasi.

Sellest juurde võtmisest olen ma õppinud seda et minu keha korijabki kõik enda külge mis võimalik on. Kindlasti ei tohi ma teha endale lubatuks seda, et ma täna ei viitsi ja täna võin ja homme alustan ja teen. Kindlasti pean ma paika saama enda 5 toidu korda taas ja toituma nagu normaalne inimene mitte sööma endale sisse seda mida kätte saan.  Samas ma pole ju kordagi tundnud millegist puudust kuna olen aru saanud, et kõike võib süüa õiges koguses ja asjad peavad lihtsalt tasakaalus olema. Minul on  täitsa tasakaalus väljas laiskusest tingitud eineid rohkem kui tegelikult toitvat einet mis on toitev nii kehale kui vaimule. Viimasel ajal ma pole eriti süüa teinud ja nautinud seda mida ma teen vaid läinud lihtsamat teed. Kindlasti see veinitamine mõiub kõigekõige kohutavamalt mulle ja annab kalorid mis pekiks ladestuvad mu kehale. Seda ma tean ise ka, et täiesti karsklaseks ma ei hakka kunagi kuna vahel mulle meeldib limpsida heas selkonnas alkohooli ja lasta sellel saada võitu õelast huumorist ja lasta tantsida hommikuni.

Vähemalt olen ma enda teinud enda vead uuesti selgeks ja hakkame neid likvideerima ja parema enda poole püüdlema. Aitab laiskusest ja unistamisest tuleb tegeutseda, et jõuda edasi!

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s