Mis siis kui…

Mis siis saab kui kaalu kaaotaja murdub ja võtab juurde ja enne seda avastab, et kui korraks vabamaks ei lase siis lihtsalt varsti on toitumis probleemidega väga  kimpus kuna asjad kasvasid väga üle pea minu jauks. Iga kord süües ma mõtlein kas ma söön ikka piisavalt hästi, samal ajal plaanisin järgmist toidukorda. Terve mu elu keerles vaid toidu ümber, pideva enese piitsutamise ümber ja ma ajasin enda keha lihtsalt nii stressi, et kautasin motivatsiooni ja kaal seisis ja seisis lihtsalt ühel paigal. See tekitas veel suurema stressi mulle kuna soovitud tulemused ei tulnud ja ei tulnud ja ma leitsin endale aina rohkem ja rohkem vabandusi. Ühel hetkel lihtsalt otsustasin, et ma pean lihtsalt korraks astuma endast välja ja puhkama endast, toitumisest mõistuse piiridest ja keskenduma enda perele, sõpradele ja muule maailmale. Võtsin endale endale pausi, olin pausis aga teisugune stress sõi lihtsalt ära mis omakorda ajas mind sööma, leidma lohutust asjadest. Enda kokku võtmine muutus aina raskemaks ja raskemaks kuna tegelik maailm probleemid vajasid lahendamist ja korraga paljusi asju teha on lihtsalt raske. Mulle meeldib ühele asjale korraga keskenduda ja seda põhjalikult ja korralikult kui teha mittut asja korraga ja lohakalt.

Hetkel ma olen sellel maal, et ma olen juurde võtnud ja ma isegi täpselt ei tea kui palju kuna ma ei taha kaalule minna hetkel. Viimane kord oli see 4, 7 kilo ja seda on vägaväga näha. Ma poleks kunagi arvanud, et peaaegu 5 kilo on nii näha meie kehal. Riided ei istu, kuskilt tõmbab liialt keha vastu , kõht on punnis ja püksi nööp läheb vaevu kinni. Ma ei hakka teile parem rääkima mida ma peeglist näen kui ma sinna vaatan , rahulolematus on lihtsalt tappev.

Päris mitmel hommikul ma luban, et täna on see uus algus, täpselt see algus mida ma vajan aga õhtuks on see ununenud ja õhtul voodisse minnes tunnen ma läbi põlemist. Siiski kuna ma olen võtnud suure osa kaalust alla siis ma tean toitumisest ikka midagi, ma tean liikumisest kui oluline see on aga lihtsalt õhtul ma enam ei suuda normaalne olla ja suhu läheb kõik mis kätte satub. Samas ma tean, et kui ma teeksin trenni/jalutaksin siis tekiks rõõmuhormooni rohkem ajusse ja palju kergem oleks rajal püsida kuna stressi oleks vähem aga ma ei oska kuskilt alustada, ei oska lihtsalt mitte kudagi ennast kokku võtta ja see teeb mind nukraks. Ma olen õnnelik, et aastaga tuli vaid 5 kilo juurde mitte 15 kilo, see tähendab, et ma siiski tean toitumisest midagi.

 

- Unista suurelt!
Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s