Kuna meil oli eile Härra M-ga selline vaikne kodune õhtu koos filmiga siis ärkasin ma hommikul varakult. Lihtsalt ärkasin ülesse ja enam und ei tulnud. Kuigi ideaalne oleks olnud magada poole päevani kuna Härra H on vanaema juures elu nautimas ja puhkamas. Sellega oli eile üldiselt imelik lugu ja nüüd ma saan aru miks ei peaks olema last mobiiltelefone kuna siis kukuvad nad ise helistama ja endale kohtumisi korraldama. Samas kes suudaks ühele 6 aastasele ei üelda kui ta niinii külla tahab minna?

Kuna viimasel ajal mind kimbutavad tugevad ärevushäired/unepuudus/stress siis ma olen varsti juba harjunud sellega, et ma magada ei suuda vist aga samas olen koguaeg väsinud lihtsalt. Kuna mu aju töötab rohkem ja kiiremini kui ma seda sooviksin siis ülemõtlemine on selle juures nagu kohustuslik osa võinii…

Kui Härra M välismaal töötas ja pidevalt lennus oli siis meie enamus tüli käis selle töö ümber kuna mulle ei sobinud see hetkeline muutus ja pidevad venimised tagasi tulemised. Präeguseks hetkeks olen ma aru saanud, et selle asja nimi on kohanemis raskus lihtsalt. See pidevalt üksinda olemine ei olnud raske aga raske oli see tagasi tuleks ja ära minek.  Raske oli esimestel päevadel leida rütm kudas Härra H kahekesti olla , tagasi tulles see kudas teda enda plaanidesse jälle sisse tuua. Vahepealne aeg läks nii kiiresti ja tegeusasti, et see osa vist polnudki raske. Nüüd on ta olnud kodus pea 3 nädalat ja me tõesti püüame enda asju lappida ja korda saada. Mina pingutan enda emotsioonide kontrollimisega, tema püüab oma käitumist eestis olles muuta ja mind rohkem aitata. Samas mu sisetunne ütleb ( mis kahjuks siiani pole selle kohapealt valetanud), et varsti on ta jälle lennus kuigi präegune plaan on olla meiega ja elu ümber korraldada. Selline pommi otsas tiksumine teeb mu ärevaks kuna mulle meeldib teada mis saab mitte üllatused. Minu ja Härra M vahe ongi vist see, et mina tahan elada stabiilselt ja kindlalt, omada plaani aga tema  kohaneb hetke muudatustega kiiremini. Arvata on, et Härra H on hetkel sillas selles, et issi kodus. Mina olen alati see praktiline vanem olnud kes muretseb riided, koristab, käib arstil, otsustab lasteaia/kooli/eelkooli jnd, teeb süüa  jnd aga Härra M on see parem vanem Härra H jauks alati kes mängib , käib pargis, õpetab arvutimänge ja annab rohkem vabadust. Mitte, et Härra M annaks vabakasvatust vaid lihtsalt olen ma kindel, et mehed ei pane laste juures teatuid asju tähele ja hindavad laste võimeid üle või siis emad on rohkem muretsevad?! Ma isegi ei tea miks ma täna hommikul sellest kirjutama tulin kuigi tahatsin kirjutada mida tähendab elada pideva ärevusega aga ma kogun veits enda mõtteid ja siis proovin uuesti.

-Maailm on pöörane.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s