Kiri Depressioonile.

Kallis Depressioon.

 

Ma saan aru, et soovid minuga aega veeta ja ennast mulle hästi lähedale suruda aga kahjuks sinu puudutus pole hetkel see mida ma vajan ja soovin. Sul on täielik õigus minu juurde pugeda sellisel hetkel elus aga siiski teen ma kõik endast oleneva, et sind eemale lükata. Mulle ei meeldi kui sa mind ära kasutad, et ennast paremini tunda. Ma olen sinuga korduvalt aega veetnud aga peale sinu ära minekut oleb taibanud, et meie lähedus on halb kooslus ja ma elan siis natukene valesti enda elu. Tead seda lauset, et näita mulle kes on su sõbrad ja siis ma ütleb kes oled sina? Mina ei soovi olla kibestunud, õel ja kurb inimene!

Mul väga palju põhjuseid miks hommikul ärgata ja elada. Elada koos positiivsusega ja temaga suhtes olla.

Esiteks on mul maailma parim poeg kes teeb mind isegi sittal päeval vajalikuks maailmale. Tema maailma vaade õpetab mind hindama neid asju mis enamus täiskasvanutele tunduvad nii tühised aga siiras lapse rõõm paneb naeratama. Tema pärast ma ei loobu pingutamast kuna tema on põhjus olla parem inimene nii heas kui halvas! Tema pärast on mul tekkinud vastutustunne, unistused ja teadmine, et maailm pole vaid must ja valge vaid värviline. Ta on õpetanud mind hoolima peale enda ka teistest. Ta on andnud mulle palju rohkem kui võtnud!

Teiseks on minu ümber  perekond, minu perekond! Kindlasti pole nedega alati kerge aga siiski nad on olemas ja meid seob ühine sitt huumor. Me ei tundu normaased aga see pole tähtis alati meie ise teame, et maailm on täpselt selline nagu me ise selle loome. Alati ei saa kõike standartite järgi võtta vaid maailm on kirju, Veri on alati paksem kui vesi.

Kolmandaks on mul minu sõbrad, täitsa minu omad! Neid on vähe aga selle eest annavad nad rohkem elule tähendust kui 100000 tühist inimest. Nad on erinevad, kordumatud ja nad olemas südames alati. Selle jaoks, et teada kuskil on keegi kellega sul jutt osta ei saa, kelle probleemid ei ole tühised ükskõik kui nalajakad need vahel tunduvad, kelle juures olekul saad sa olla sina ise, nad ei õpeta ja ei targuta kui vaid tuge vajad aga sa ei pea neid igapäev nägema. Õiged sõbrad on nagu tähed mida näed harva aga olemas on alati.

Neljandaks on mul tervis. Täiesti normaalne tervis! Eks ma olen vahel haigusega kimpus aga siiski olen ma terve. Mul pole ühtegi  surmavat haigust, mõlemad käed ja jalad on alles, ma ei vaja igapäevast tõsist ravi. Ma ei oota surma, et valudest pääseda või ei oota päevast päeva kõne, et mulle on leitud organidoonor. Ma näen, kuule, räägin ja tunnen lõhnasi. Ma olen selle üle õnnelik!

Mul on kodu kuhu tulla, töö kuhu minna, kohad kus käia. Neid on asju on nii palju aga ma ei taha, et sina kurvaks muutuksi ja need mis ma sulle ette lugesin on kõige tähtsamad aga vaid piisk meres. Enda ümber tuleb asju märgata ja hinnata igapäev. Väikestest asjadest saavad suured asjad algue. Me ise määrame enda saatuse, meie teod viivad meid põhja või tähtedeni. See kord otsustasin ma sinuga mitte suhtesse astuda ja olla positiivne isegi sitas olukorras!

 

Lugupidamisega,

Mari

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s