Minu suurim aare.

Minu suurim aare on 6 aastane ja 9 kuud vana poiss kes astub sügisest esimesse klassi.

 

Alustades temast rääkimist siis pean ma alustama täiesti algusest, nii palju kui ma sellest veel mäletan. Oma terve teadlik elu olen ma olenud laste vastane, polnud minu teema mängida nukkudega kodu vaid ikka rohkem autodega sõida. Kindlasti oli see sellest tingitud, et mul on kaks venda ja kaks tädipoega kellega ma palju aega koos veetsin. Täditütar oli mul enamasti samasugune rõõvliplika nagu mina kuigi vanaema oli meid varustanud kallite beebinukkudega. Ühel veel sõi rott näo ära ja ma olin kohutavalt õnnetu sellepärast ja see nukk vist peaks veel siiani alles olema mu ema juures. Ehk isegi mu venna Preili saab selle kunagi endale kui asjalikuks muutub…

Sellel hetkel kui teada sain enda rasedusest ei käinud mitte kordagi mõttet läbi, et see ei peaks nii olema. See tundus kohe algusest peale nii õige ja kahtlust ei olnud, et see laps tahatis ise meie juurde tulla. Rasedus oli raske, tüütu ja venis nagu tatt ja kõik lõpuks jõudis kätte aeg dekreeti jääda potsatasin mina haiglasse ja olin seal kuni lapse sünnini kuna minu maks kaotas oskuse normaaselt töötada ja ma pidin olema 24 tundi ööpäevast valve all. Mind lasti isegi koju 2 korda aga järgmisel päeval olin enda halbade näitude pärast tagasi ja laps sündis 35 nädala lõpus.

Lõpuks 6 juuni öösel 02.03 nägi ilmvalgust kaua ootatud beebi keda me hakkasin esimesest hetkes maailma kõige rohkem armastama.  Härra H oli imlikuna suurepärane laps kes ööseti magas, hambad tulid valutult , haige polnud ja oli selline trullakas päikene tervele suguvõsale.

Kui riigitoetus otsa sai siis oli aeg tööle naasta ja nii esimene pool aastat oli selline segadus kes hoiab, millal hoiab, kus hoiab jnd aga ära laps hoiti! Ma olen südamest tänulik oma perele selle eest, et sellisel ajal meid aitasid ja olid valmis Härra H-ga olema. See oli tegelikult väga raske ja pingeline aeg kuna tihtilugu kippus siis laps haige olema ja siiani kui tal stress on haigestub ta. Sellel hetkel ma nii ei mõelnud aga nüüd tean küll millest need jamad tal alati tulid. Hetkeks oleme ära lõiganud mandlid, adenoidid, astmat ravinud ( õnneks edukalt ) läkkaköha, rangluud ravinud, 2 korda õmblemas käinud , nabasong, mädaseskõrva põletikud, ala kaalus olnud,  kõiksugu viirused , alergiad jnd aga keksida küll ei tahaks aga viimane aasta õnneks me enam nii haiged pole olnud. Vahel ma mõtlen, et ma võiksin ise minna arstiks kuna endale igasugused tervise jamad selgeks teinud ja nede ravivõimalused nii looduslikult kui rohtudega.

Ta on väga jutukas ja tal on väga suur sõnavara mida kiidetakse nii eelkoolis, lasteias ja võõrad inimesed ja kindlasti on see arenenud tänu õhtujuttu lugemisele mida me hakkasime väga varakult tegema. Tal on alati vastus küsimusele olemas ja oskab väga veenvalt enda seisukohta selgeks teha. Ta on väga aktiivne laps kes isegi vist pudelis paigal ei püsiks, ta on kangekaelne ja talle meeldib kui just temal on õigus. Ta huvitub maailma kõigist asjadest ja esitab küsimusi rohkem kui keegi vastata suudab. Pole harv juhus kui ma pean võtma googli appi, et millegila vastata kuna lihtsalt minul puuduvad teadmised näiteks kudas kilpkonnad sünnivad ja kudas esimene kilpkonn tuli ( annan vihje googel ei anna vastust sellele )  Tal puudub keskendumis võime kuna tahab palju asju korraga teha, talle ei meeldi teistest halvem olla, läheb kergesti endast välja. Hetkel me tegeleme selle probleemiga ja käime liivateraapias kuhu me satusime tänu sellele, et teda üritati lasteaias hüperaktiivseks tembeldada aga mulle ei sobinud ülekohus enda lapse üle. Arst tunnistas ta täiesti terveks lapseks kes on väga elava kujutusvõimega ja kes lihtsalt on selline aktiivne ja kohati liialt ära hellitatud aga tal puuduvad täiesti hüperaktiivse lapsele tavalised asjad nagu see, et ei saaks juttust aru, ei vaataks rääkides otsa, ei oskaks kuulata või ei täidaks käsklusi jnd. Just kiideti teda seal hea sõnavara, ta uudishimu eest ja selle eest, et oskab kohaneda ja võõraste inimestega suhelda arusaadavalt ja kindlat. Nii, et lasteaed sai lihtsalt vastu pükse ja ikka ise süüdi, et pole enda töös piisavalt päedavad ja tänu neide puudulikule tööle juhtus õnnetus mis lõppes õmblemisega traumapunktis.

Härra H ei kannata kui tehakse teistele liiga, ta astub vahele ja kaitseb. Alati see pole hea aga ülekohus on tema jauks välistatud. Ta on aus ja otsekohene, ta ei oska valetada eriti kuna ma olen alati palunud tal kõik endale ära rääkida, et kui vaja jama lahendada siis teaksin täpseid fakte. Kindlasti tema käitumis probleemid on tingitud minu ja ta isa tsirkusele mida me korraldasime ja see tege lapse katki. Meie oleme enda vigadest aru saanud ja parandanud ennast ja Härra H peal on väga näha arengut edasi. Meie näeme. Õpetajad näevad , teised lapsevanemad kõik võtab aega aga on võimalik kui piisavalt sihikindel olla!

Ta on intelikentne, tal on väga hea mälu ja suudab lennult uusi teadmisi omandada ja läbi töötada, ta on vaimukas ja rõõmsameelne. Ta on kohutavalt uimane kui peab riidesse panema aga selle on pärinud enda isalt kindlasti!

Minu jauks on ta suurepärane laps ja ma ei vahetaks teda mitte kunagi kellegi teise vastu välja. Mina ei hinda teda ta vigade järgi vaid ikka hindan tema suurepäraste omaduste pärast mida paljutel lastel pole.

Tänu temale olen ma õppinud elama, hoolima ja muretsema. Ma olen õnnelik, et mul on võimalik olla ema. See armastus on palju puhtam kui ükski teine armastus!

Kindlasti oleme me väga imelik kooslus kõrvalt vaatates aga siiski oleme me koos ja õnnelikud!

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s