Mulle meeldivad mu sõbrad kes aastatega on muutunud mu perekonnaks.

Viimasel ajal on koos kevadega tulnud tuttavad välja oma koopast ja rohkem suhtlemist. Okei ma ei saa just mainida, et ma ise oleks viimasel ajal just väga aktiivne suhtleja inimestega. Mul on selline kindel sisering kellega ma tõesti suhtlen palju aga mul on veel hästi häid tutavaid kes mulle meeldib suhelda ja maailma asju lahata. Kuna kõik elavad enda elu siis pole see kokku saamine alati nii kerge ja võimalik kahjuks. Pean ka tunnistama, et ma ise ka päris huiar vahel ja lihtsalt ei jõua kuigi väga tahaksin. Samas täna tahatsin sõbrannaga kohtuda aga Härra H haige, vahel jään ise haigeks ja vahel olen lihtsalt nii laisk/väsinud, et minust pole asja kokku saama. Samas on neid inimesi kes eelistavad mind ilma lapseta näha ja ma ei saa seda neile ette visata. Inimesed kellel endal lapsi pole ei suuda keskenduda lapse möla ja aktiivsuse kõrval ja ei saa aru kui ma poole juttu pealt minema jooksen/nina nuuskan/ kiljatan jnd . Samas on inimesi kes on sellega harjunud ja enam tähele ei pane seda ja neid ei häiri see. Vaid arvavad, et Härra H on maailma lahedam kutt ja räägivad hea meelega juttu. Tavaliselt ta visab mõne vägeva killu või teeb neiudele komplimente ja palju siiramalt kui mõni mees. Vahel õpetab ka õigesti elama ja nii mõnigi on saanud ropendamisest lahti kuna Härra H :” Me valima enda sõnu!” võtab ropendamis isu ära küll.

Mõned inimesed on aru saanud, et oktoobrist kuni märts/aprill elan ma koopas ja ainuke võimalus mind näha on siis kui ennast mulle külla kutsuda. Mul ei ole külaliste vastu midagi ja siis nad tulevadki. Kui ilmad ilusad siis olen ma aktiivsem ja olen nõus kodust välja minema.

Tegelikult pikk jutt aga tahatsin jõuda sinna maani, et eelmine pühapäev nägin sõbrannat kes elab 1,2 km kaugusel aga me kohtusime viimati novembris. Ma ise helistasin ja meelitasin ta õue ja batuudi keskusesse endaga kaasa. Pärast jalutasime veel väljas ja sõime jätsi ja rääksime ja rääkisime ja naersime. Tõsiselt oli heameel näha .

Kolmapäeval käis Preil.K.K siin, eelmine laupäev ka see on ju alati hea ja sellest pole vaja isegi pikemalt rääkida kuna  Loe siit!

Kolmapäeval  võtis ühendust üks sõber kellega eelmine talv viimati kohtusime või kevad ma täpselt ei teagi millal täpselt. Kunagine parim semu ja aastaid olen teda kandseldanud ja hoolitsenud ta eest, äkki alates 2003 aastast!? Vähemasti tulin ma talle meelde ja ta vist tõesti soovib kokku saada lähiajal ja niisama lobiseda. Ma ise olen loobunud kontakti otsimisest temaga kuna tavaliselt lõppeb see sellega, et mõni ta naistest saab valesti aru ja neil on kodus kisma.

Neljapäeval helistas mulle sõber keda vist nägin viimati eelmine vara kevad ja kutsus maja ette suitsule õhtul. Ma olin tõsiselt üllatunud ja lõpuks tuli külla. Väga hea oli näha, rääkida ja ikka naerda. Ära minnes ütles nii hästi :” Näeme siis järgmine kord kui see tuleb.” Mulle meeldis, et tal läheb hästi. Saan aru, et kõik naised pole nii lepplikud meeste naistsoost sõprade suhtes. Samas on meil väga pikk minevik mis vist rohkem ta abigaasat häirib 16 aastat mälestusi.

Samas käis ka neljapäeval Härra M sõber Härra M.V külas ja see polnud ka halb. Kuigi mina läksin lapsega varakult magama ära. Vähemasti nad ei seganud teises toas kuna mul oli selline uni ja väsimus peal. Hommikul nägi köök väga viisakas ja korras välja mida juhtub harva kui mehed söövad öösel.

Reedel käis Preili K ja Härra J külas. Vaatasime veits telekat ja haiget last. Siiski kaks tundi olid väga sisukad aga ma ei usu, et Härra J seda arvab kuna nalja tema ümber sai rohkem kui kiitust. Ma luban ükspäev terve päeva mitte bussi ja ära kadumise nalja teha. Kardan, et see tuleb raske päev aga ma saan hakkama ma usun.

Laupäeval kutsus Preili L ennast mulle külla. Enne küll uuris, et ega Härra H see ei sega aga teda ei sega. Täna laupäeva õhtune mutikas ja Härra M kupatasin koju last hoidma, et saaksin veits selkondlikum olla ja tema vahelduseks kasulik. Tegeime süüa ja rääksime ja rääksime. Mul oli isegi korraks Härra M kahju kui pidi klapid peas vaatama arvutist filmi ja tasa olema, et naised muliseda saaksid. Ta sai oma osa ka sellest, et 5 h poes käis.

Ma olen korduvalt saanud elus tunda nuga enda seljas ja valustat reetmist tundud. Mõeldes neile kordadele olen ma alati andnud uue võimaluse ja ikka vastu näppe saanud uuesti. Järgi on jäänud inimised kes on aastatega muutunud mu perekonnaks, minu kindluseks vahel on nad minu mõistus, südametunnistus ja kindlus kuhu toetada kui kõik asjad untsu kisuvad. Samad inimesed on olnud minu kõrval kui ma kukkunud olen ja oodanud millal ma püsti tõusen mitte ei ole mind püsti kiskunud. Ma pole kerge inimene ja nemad akseteerivad mind sellisena nagu ma olen koos minu vigadega. Ma olen saanud nede inimestega koos suureks,  Koos teinud vigasi millest oleme püüdnud õppida, kildudeks purunenud südameid näinud üksteisel, naernud südamest kurbade asjade üle. Mind ühendab nede inimestega aeg mis on on täis nii rõõmu kui hüvastijätte kallite inimestega. Keegi teine ei saa hinnata mida me koos oleme läbi elanud , vaid meie ise teame mis meid ühendab.

 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s