Kas lapse pirtsutamine toiduga algab kodust?

Härra H ei ole toiduga valiv eriti. On asju mida ta tõesti ei taha süüa nagu kruubipuder,oasalat ja külmutatud oad kui ma neid keedan ja võiga praen. Vürtsikad toidud on  sellised mida sööb aga rohkem nokib aga kui ujutada üle hapukoorega siis läheb ka käiku. Ma pole sundinud teda sööma neid asju vastutahtmist kuigi maitsnud on küll. Kudas teab, et maitse kui ei maitse toitu?!
Selle eest hommikusöögika eelsitab muna asemel putru eriti kaerahelbe oma või ja moosiga aga see ei või jälle vedel olla nagu mulle maitseb. Mul nipp aastatega tekinud kudas endale vedelat saada ja talle tema lemmikut saada nii, et probleemi pole sellega.
Ühepajatoit ja kalasupp on asjad millest ta ennast võib üle süüa nii kodus kui lasteaias. Kalasuppi ma kodus ei tee aga selle eest mu ema teeb ja käime seal söömas seda. Ma pole tal lastnud eriti valida ja pirtsutada toiduga see on vist tulnud sellest. Aegajalt tal tekib mingine kiiks, et ei söö näiteks tomatit või lillkapsast aga see läheb tal üle kui ma kuskile toitu ikka panen kiiresti. Tomat on küll asi mida soojana ei taha.
Tihti väljas söömas käies teistega on emadel nimekiri mida laps ei söö jnd või tellitakse ja vaid nokitakse toitu. Õpetajad lasteaias on korduvalt ka maininud, et paljud lapsed seda ja seda ei söö ja väga imelikud toitumus harjumused on lastel kohati.

Kui Härra hakkas lisatoitu saama siis tegin ma talle peaaegu kõik püreed ise. Vahel ikka juhtus, et haarasin poest purgi kui olime väljas/külas. Aastaselt oli ta juba peaaegu minuga ühel toidul enne maitsestamist võtsin tema osa ära ja lihtsalt tegin selliseid asju kodus mida sai talle ka anda. Tuttavad imestasid, et kudas ma viitsi mässata sellega kui poest saab kerge vaevaga kätte ja pole sellist ajaraiskamist. Kuigi kui raske on koorida juurikaid, panna keema ja siis püreestada? Ma tegein tavaliselt mitme päeva oma korraga valmis ja erinevaid. Selleks kulus kuskil tunnikene aega kõige rohkem.
Selleks oli kaks väga lihtsat põhjust. Esiteks purgi omad mida ma algus kasutasin olid väga imeliku maitsega või lausa rõvedad minu jaoks ja kudaa ma peaksin siis seda lapsele andma kui ise süüa ei suuda?
Teiseks oli hind. Purgi toit maksis 22-30 krooni aga selle sama eest sain juba juurikaid/liha mida sain turult osta Ja palju suurema koguse teha süüa. Kuna laps oli aptamili peal siis kulus juba sinna kuus 800-1000 krooni kuna üks potsik maksis 180-190 krooni ja neid läks ikka 4-5 tükki kuus kindlasti. Vahel ka rohkem kui mõni õnnetus nendega juhtus ja raisku läks terve karp.

Huvitav kas kodune toit on pannud teda sööma kõike või see, et palun tal enne maitsta kui hakkab kisama, et ta ei söö seda. Või on see lihtsalt harjumus maitsetega?
Millest tulevad lastel see, et valivad toitu ja paljud asjad näiteks ei maitse? Kodust, lasteaiast, sõpradest?
Mul tulid need kahest suurest vennast aga õnneks nüüd söön kõike peale maksa. Miks maks? Selle lõhn on imelik ja maitse pole minu suuga kokku käiv. Piimasuppist on mul vist lapsepõlve mälestus ja seda ma ka ei taha aga arvatavasti suure näljaga ikka sööks.

Ta ikka saab mäckis ka käia ja pizzat süüa ja vahel isegi kiirnuudleid kui piisavalt poes palub mind. Eile sõi kuuma koera kuna polnud 3 päeva söönud peaaegu haigusega ja olime just linnas kui kurtis, et süüa tahaks. See oli esimene asi mille kätte sain ja kasutasin võimalust, et laps sööks. Ta tahaks täiega vaid magusaat toituda aga nagu ma olen halb ema siis ei lähe see tal läbi eriti.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s