Mulle meeldib söök :)

Kui ma Härra M kokku kolisin 2008 aasta alguses siis ma ei osanud süüa teha kuna sinna maani 18 aastat elus oli minu emps süüa teinud. Jah ma oskasin muna praadida, makaroone keeta ja veel nipet-näpet aga mitte midagi korralikult.

Vajalikud asjad ma õppisin ära ajaga ja metsa läks kõvasti alguses aga Härra M sõi ja kiitis ikka kuigi näost oli näha, et oleks paremat tahtnud saada aga nuriseda ka ei julgenud!

Kui Härrra H hakkas lisatoitu saama siis hakkasin mina rohkem arenema kuigi kui raske oli keeta juurikaid ja püreestada need ära koos lihaga!? Kui hakkas meiega ühele toidule üle minema siis hakkasin katsetama rohkem aga siiski oli arenemisruumi kõvasti.

Kui mul tuli see kaalust alla võtmis aeg siis ma hakkasin alles süüa tegema ja selle tegemist armastama. Pidevalt katsetasin uusi retsepte, kohendasin olemas olevaid endale sobilikuks. Kuna ma tüdinen kiiresti siiis oli mul vaja enda toit hoida mitmekülgne koguaeg! Tegelikult saab süüa kõike kui vahetada välja komponente ja kindlasti kogusetes on asi.

Hetkel on seis selline, et ma armastan süüa teha, lausa jumaldan! Ma tõsiselt naudin seda aga see on asi mida ma üksinda armastan teha. Pole sellist asja nagu koos söögi tegemine ja ma lausa lähen närvi siis kui keegi hirmsasti abi pakkub mulle. Tavaliselt on mul kindel mõtte, järiekord asjade tegemisel ja mind häirib kui keegi küsib kudas ta tegema peab või kudas aitata.
Härra M ikka vahel pakub abi või soovib koos minuga süüa teha aga see lõppeb sellega, et ma pressin ta lõpuks ikka köögist välja kuna jääme üksteisele jalgu. Kergem on tal vist karukoopast taganeda kui karuga võitlema hakkata.

Ükskord pidime tegema ühe sõbra ja Härraga koos süüa rõõmsalt aga läks ikka nii nagu tavaliselt, et mina tegin. Sõber lõpuks vihastas ja komenteeris, et me pidime ju koos tegema mitte vaid sina!
Härra :”J sellega lõpuks harjub, et Mariga pole mõtet üritada kööki jagada see lõppeb alati tüliga.”

Vahel mul hakkab mul mingine idee käima peas, et mida võiks teha ja kudas teha. Lappan retsepte netis, ammendan inspiratsiooni ja ideid. Vahel lähen poodi ostan lihtsalt asjad ja hakkan kodus mõtlema mida neist teha saaks. See ei tähenda, et ma kohutavalt peeneid asju teeks vaid täiesti tavalisi asju aga natukene teistmoodi. Toit on selline asi millega on nii palju mänguruumi!

Kuna ma olen hakkanud hindama tervisliku toitu ja seda toitu minu laps sööb (See ei tähenda, et ta rämpsu ei söök üldse või ma ise.) Siis olen ma nii mõnegi inimese keeranud enda toidu usku. Aastaid tagasi ma arvasin, et tervislik toit on vaid juurikad ja kala aga kui ma seda maailma tundma õppisin sain aru, et tegelikult on see palju kirjum kui räägitakse.
Tegelikult ma ei pea ennast superkokaks kuna tihti küsin midagi uut tehes emalt nõu või tema mõnda nippi ja siiani pole pidanud pettuma nipides.
Vahepeal ma mõtlesin, et läheks õpiks kokkaks aga siis hakkas realsus pähe peksma, et kui see oleks kohustus siis kaotaks see enda võlu minu jaoks. Kuna üks peakokk just hiljuti rääkis, et kodus ta pere sööb purgisuppi ja makaroone kuna peale tööd ta ei viitsi kodua süüa teha ja hoiab köögist eemale. See on vist nii, et kinksepa lastel korralike kingi pole!

  Samas ma kirjutan siin milline suurepärane kokk ma olen aga võib-olla siiski pole aga keegi ei julge seda mainida !?  Samas on minu sõbrad otsekohesed ja oleks seda maininud või peale esimest söömaaega poleks rohkem tulnud sööma.

Kunagi arutasin sõbrannaga, et ehk mu laps polegi nii armas nagu ma arvan seda olevat ja lihtsalt noogutavad kaasa ja kiidavad, et mitte mind kurvaks teha. Oma emale on oma laps kõige armsam ilusam alati ju! (Teema tuli sellest, et üks blogia pani enda imikust pilte ja see laps tundus mulle kole! Vabandust aga ma tõesti siis ei suutnud leida seda, et see laps oleks armas. Nüüd paar aastat hiljem ma vaatan, et see laps väga ilus ja armas!)
Selle peale teatas Preili K :”Meist keegi kindlasti oleks sulle teada andud kui ta tegelikult kohutav oleks ja sina seda ei märkaks!”

  Kuna meie Härra Hga sööme vähe siis mulle meeldib kui mul käivad külalised. Nii kui ma saan teada, et keegi tuleb siis hakkab minu mõtte käima selle üle, et mis süüa teha ja kui palju ja kas ikka jätkub kõigile, et kõht täis oleks. Koristamine tundub siis mitte nii oluline kuigi alati on piinlik kui keegi tuleb ootamatult külla ja asjad vedelevad kuskil aga õnneks ma jõuan 5 minutiga rohkem koristada vahel kui 2 päevaga 😀
Hommseks ma kutsusingi endale sõbrannad külla, et teha süüa ja katsetada ühte ideed aga pole kindel kas Härra H nii lugupeab sellest toidust mis teha plaanin. Loodan, et õnnestub ja neile maitseb 🙂

image

Täna tegin vesiehakkliha-peedikotlette koos porgandipüree ja salatiga. Andsin vennale 3 tk koju kaasa kui korraks siin käis ja pärast helistas ja kiitis 🙂

Hetkel ma ei taha kirjutada halbadest asjadest vaid positiivsestes mis teevad mind õnnelikuks 🙂

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s