Päev peale reedet.

Ma vist ei õppi kunagi, et reedene vein on laupäeva surm. Sõin just pakki kartulikrõpse ja jõin 0.5 pudeli cocat ja see teinud olemist paremaks kuigi ma lootsin täiega, et teeb. Kõige pealt võtsin ma kaks tundi hoogu, et poodi minna, vahe peal isegi magasin 45 mintsa kuna hoogu võtmine oli nii väsitav. Menüüd vaatates ilmselgelt minu kaalulangetus ei anna tulemust kuigi motivatsiooni oli täiega vahepeal aga see pole täna! 

 Olen 3 korda helistanud Härra H—le ja teda koju meelitanud aga kuna ma olen ikka üksinda siis ilmselgelt pole need edukad katsed olnud. Tahaks oma hiigelbeebit musitada ja kallistada lihtsalt, rääkida elust ja olust. Tal on käsil hetkel vanevanemate juures õnnelik lapsepõlv ja ta ei kavatse seda ema hellusehoopärast katkestada. 

Enne vaatasin Malluka laivi ja ta kasutas sõna trussikud seal ja ma taipasin jälle kui rõve sõna see ikka on, sama rõve nagu eit. 

Peaks vist veel magama mõned tunnid ja siis ise tooma Härra H ära kui ta ise valmis pole tulema koju. Selle koolis käimisega on ta nii suureks kasvanud, iseseisvaks ja see teeb mind kurvaks, et enam nii ei vaja mind kui varem. Igapäevaga saab suuremaks ja suuremaks ja ise asjadega hakkama. Ma ei soovi, et ta nii kooresti kasvaks vaid ikka ootaks selle suureks saamisega natukene veel! Kahju, et ta titeaega ma nautida ei osanud ja pidevalt ootasin millal kasvab ja suureks saab, nüüd käes ja mulle ei sobi see.

 Keeran ikka ühele iluuinakule, ehk hakkab parem olemine ja siis pole ka nii üksikut tunnet. Üks tekk peale, teine kaissu ja torn patjadest pea alla ja valmis.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s