Segased lood, selgust toovad.

  Õnneks see eilne päev sai lõpuks läbi, õnneks. Härra H meelitasin mäcki einega koju lõpuks. Käisime minu vanematega vanalinnas veel õhtul jalutamas, ilm oli ilus ja väga külm ei olnud. Minul oli aga kahtlustasn, et need olid hoopis vapruse värinad reedesest veinist. 

 Eilne oli jälle ehe tõestus, et siiski ei peaks ma alkohooli jooma kuna järgmise päeva kass ei ole seda väärt! Iga jumala kord tunnen ma ennast üksikuna, tahaks lähedust ja hellust ja ninnu-nännutamist. Nedel päevadel on mu kõik padjad ja tekid kodus ära lõsutatud , volditud  ja kaisutatud ja ma otsin elamise pealt kohta kus oleks mugav. Vaarun diivani ja magamistoa voodi vahel aga kuskil pole hea. Igale jumala poole tulevad minu mõtted kaasa ja see lausa ajab hulluks mind, olen püüdnud nende eest põgeneda aga see ei õnnestu mitte kunagi, mitte kunagi!

 Eile jäi mu mõtte kinni kudas ma eelmine aasta samal ajal  Härra M peale pidevalt kisasin ja kriiskasin kudas ta võiks ikka eestis olla, kudas ma tahaksin ka niisama vahest olla ja, et kõik asjad poleks vaid minu teha lapsega. Nüüd on ta eestis ja mulle absoluutselt see viimasel ajal ei sobi, mulle ei meeldi last jagada pidevalt. Enne ma jagasin teda oma vanematega aga nüüd reisib ta ka veel Härra M juurde ja siis tihti on mul tunne, et mina ise ei saagi lapsega olla. Samas saan aru, et minul pole õigust hakkata siis panema paika, et kui palju ta käia võib seal ja kui kaua olla, siiski Härra M on lapsele oluline ja ta isa. Samas ei ole mul õigist ka keelata lapsel mu vanemate juures käia kuna mina ise terve oma lapsepõlve armastasin vanaema ja vanaisaga olla ja igal võimalusel nihverdasin ennast sinna. Seal oli alati nii hea , sain õigust ja elu oli täiega lill ja ilus!  Sellel hetkel kui ma universumile selle rohkem enda aega soovisin siis ma siiski nägin seda nii, et me veel elame koos mitte, et meie elud on eraldi ja me peame last solgutama pidevalt. Ainus kes hetkel vist rahul olukorraga on Härra H ise, ta saab olla kõigiga ja issi on eestis lõpuks. Kuna mina olen see halb politseinik siis ikka vahel kuulen kudas ta kolib issi juurde või vanaema juurde aga ta veel ei jaga seda, et seal pidevalt olles poleks üldse nii hea elu kui ta arvab.

 Viimasel poolel aastal olen ma saanud üldse uiniversumilt oma asjad mida ma soovinud olen aga ükski asi saades pole olnud nii magu ja hea kui ma arvasin seda soovides. Rohkem on teinud mind kurvaks ja pannud mind kuskile kuristiku äärele emostionaalselt kõikuma, tegema nägu, et kõik on täiega hästi ja ikka saan hakkama. Tegelikult ma saangi hakkama, ma pean alati hakkama saama! Mõnel hetkel on küll tahatmine lüüa käega ja lihtsalt vaid hädaldada kui halvastik kõik on aga siis saan aru, et vingumine olukorda ei lahenda.

 Paar kuud tagasi oli olukord kui ma kaotasin usu asjadesse ja lausetesse mis mind alati aidanud on ja ma tundsin ennast lihtsalt tühjana, täiesti tühjana. Kõik asjad elus juhtuvad  kindlal põhjusel ja pärast halba tuleb alati hea. Inimesele antakse nii palju kui ta kanda suudab, meie asi on õppida neist asjadest. Vahel teevad õiged otsused palju rohkem haiget kui me tahaksime, et teeksid meile. Kõige raskemad hetked elus õpetavad kõige rohkem, mulle meeldib õppida enda vigadest, et mitte neid kordama jääda. Kuna täpselt nii kaua juhtuvadki asjad kuni saad enda õppetuse kätte ja muudad enda suhtumist ja käitumist. Kõik inimesed tulevad meid ellu õpetama ja on täpselt nii kaua sinu elus kuni saad selle õppetuse mida ta sulle andma tuli, see võib olla 5 minutit, 5 kuud, 5 aastat jnd kestev aga kõik inimesed tulevad meie eludesse kindlal põhjusel. 

 Täna hommikul Härra H voodis jutustades sain ma aru, et suve alguses vastuvõetud otsus oli meie jaoks õige, et edasi lähme kahekesti. Parem õudne lõpp kui lõputu õudus. Samas vahel kui ma Härra H vaatan siis tekib ikka kurbus, et äkki ma tegin ikka vale otsuse aga täna tundsin esmakortselt täieliku rahu ja tunnet, et see oli kõige õigem asi mis ma tema jaoks teha sain! Kui meil isegi vahel on raske , pind kaob jalgade alt siis me saame hakkama, alati saame!  

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s