Kui laps hakkab suureks saama.

Eile istusin õhtul diivanil ja nautisin, et mitte kellegiga ei pea jagama pulti ja vaidlema mida vaatama peab telekast. Üks hetk muutusin ma nii kurvaks, et mu lapsel on oma õue sõbrad kellega omi asju ajab. Sain aru, et minu Memmepoeg hakkab lihtsalt minust eemalduma ja eemalduma. Jah, lapse kasvatamine on töö mis ei lõppe vist kunagi ja mured vanusega kasvavad suuremaks aga samas on tunne, et ei vaja mind enam nii palju. Ma pole suutnud teha otsust kas see on hea või halb, kas teeb mind kurvaks või rõõmsaks, et teatud asjades on tema iseseisuv kergem. Samas tunnen ma puudust sülle ronimisest, musitamisest ja koos kasvamisest või sellest tundest, et ta ei saa ilma minuta hakkama. Samas meeldib mulle see, et ma enam 24/7 ole minu või hoidja küljes kinni ja võimalus on hingata vahest, või käia poes üksinda , koristada üksinda, süüa teha ja muusikat kuulata, sirvida raamatut jnd. Mulle meeldib, et saan temaga mõistliku juttu ajada, teda saab igale poole kaasa võtta ja saab peaaegu juba aru õigest ja valest. Vahel suudab mind üllatada enda maailma vaatega aga ta on nagu väike täiskasvanud ja aina rohken tekib hirm, et mind kantakse varsti maha.

See üheksa aastat koos kasvamist on läinud nii kiiresti kui järgi mõelda. Ma tahaks ta panna mulli sisse ja mitte kunagi suureks lasta kasvada kuna kardan juba hetkel seda hetke kui ta oma elu peale läheb. Ma ei karda üksindust vaid ma kardan, et mul pole kedagi hellitada ja poputada! Samas saan ma aru, et ma ei tohi tema eest kõike ära teha, lubada kõike kuna sellega teen karuteene ja rikub lõpude lõpuks ta elu, ta tulevase naise elu. Samas vahel ma unustan enda kaine mõistuse ja jälle hoolitsen üle ja järgmine hetk vihastan kudas ta nii saamatu on ja hakkama ise ei saa! Kuigi see on kõik minu enda käitumise vili ja süüdistada peale enda pole kedagi.

Teine hetk ma imestan kui suurepäraselt ta saab hakkama endaga kui mind läheduses pole. Kui suuteline on oma käitumist ja teatuid olukordasi analüüsima. Siis järgmine hetk paneb mind imestama kudas ta pole suuteline ise saama täiesti enesest mõistetavate asjadega ilma minu meeldetuletamisesta hakkama ja laseb mul enda eest ära teha. Ega oleme ausad ta pole loll ja armastab väga mugavust enda elus.

Kust jookseb hoolitsuse ja ära hellitamis piir? Kudas taltsutada ennast, et ma teda untsu ei keera lõplikult?

Neil hetkedel kui ma avastan, et ta saab ilma minuta hakkama kirun ma ennast, et tite perioodi nii vähe nautsin ja pidevalt ootasin millal ta suuremaks kasvab. Kudas ma vingusin, et ometi millal ma enam ei pea olema 24/7 ema ja kohustatud kõike tema eest ära tegema. Nüüd on see hetk käes ja ma ei suuda oma emotsioonidega toime tulla, et linnupoeg õppib rohkem iseseisvust ja hakkama saama.

Elu temaga pole vaid lust ja lillepidu ja probleeme tuleb kuhjaga ette aga ma mõtlen neid täiesti tavalisi asju millega ta hakkama saab, ja peabki saama! Ma saan aru, et see ongi õige, et 9 aastane saab söögi külmikust ise kätte, käib poes ja toob piima vajadusel, koristab enda järgi , suudab aru saada, et ta riided on mustad, korjab enda asjad kokku, suudab kooli asjad ise kokku panna ja vastutada nede eest.

Ükspäev ütles töökaaslane mulle kes kuulas minu ja poja vestlust telefonis pealt :” Võta endale koer kui tahad ninnu nännutada. Las laps õppib enda vigadest ja saab märkuse kui kooli asjad kodus on. Ta peab enda asjade eest ise vastutama õppima!

Äkki peakski võtma koera ja lapse poputamis asemel suunama energiat sinna ?! Samas mulle meeldib kassiga elu rohkem. Saab vajadusel jätta toidu ja veega 2 päevaks koju. Ja hommikune vihmaga õues käimine nne tööd ka just väga meeldiv ei tundu. Mul on koer olnud 16 aastat ma ju tean kudas koeraga elu käib.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s