Minu emakas kisab teise lapse järgi

…. Aga mõistus saab aru, et mul pole selliseks luksuseks raha. Iga jumala kord kui keegi teatab uudise, et :” Ma saan lapse!” Ja viimasel ajal juhtub seda aina tihedamini siis tahaks mina minna ja mossitada. Kadedus on selle asja nimi mis mind hakkab seest sööma!

Täna oleksin ma valmis saama last ja tegema selle kõik uuesti läbi! Oleksin valmis koju jääma, tegema läbi sünnituse, magamata ööd, muretsema ja loobuma oma elust kuna laps annab palju positiivsust ja headust koos raskustega. Kui me veel olime terve perekond siis me püütsime saada last ja iga negatiivne test ajas mind nutma ja masendusse. Soovin last ja lootsin, et beebi parandab katkise suhte, hoiaks koos ja paneks meid mõlemat hindama perekonda. Täna olen õnnelik, et beebi meie juurde ei tulnud kuna kahe lapsega oleks üksinda väga raske nii emotsionaaselt kui materiaalselt.

Saan aru, et minu sissetulekuga pole võimalik lubada teist last kuigi süda aina rohkem sooviks. Saan aru, et laps kasvatamine on kulukas ja nede kulude eest ei maksa vaid armastusega. Vale on teha laps ja siis vaadata mis saab ja kudas saab hakkama. Kuna ma olen riski elatisesaaja siis hetkel ma tean, et kui kaob elatise laekumised siis saan hakkama hambad ristis ikkagi. Siiani nedel kuudel kui pole elatist laekunud olen saanud hakkama, saaksin edasi ka! Kui oleks kaks last siis kindlasti tekiks sellega probleem. Sellepärast hetkel pean piirduma vaid ühe lapsega, vaatama kudas temaga hakkama saan.

Kui Härra H ootama jäin 19 aastaselt ei osanud ma mõeldagi nedele probeemidele aga eks elu on õpetanud analüüsima ja otsuseid vastu võtma. Ma ei osanud uneski näha, et minu suurepärasest kaaslasest saab alkohoolik. Suurepärasest isast kes imikuga ööseti üleval oli või isast kes tunde lapsega mänguväljalul chillis saab inimene keda ei mina ega tema sõbrad ära ei tunne. Mäletan neid laste sünnipäevasi kus sõbrannad kooris ohkasid :” Oleks minu lapse selline isa!” Nüüd need samad sõbrannad vaatavad katkist last ja ohkavad :” Miks sul küll nii halvasti läks.” Kõige rasekm pole rahaline olukord vaid lapse tunded kui vanemad ta juurest minema lähevad.

Ma ei nõuks seda raha kui mul ei oleks seda tarvis! Oleks pool aega laps isaga saaksin mina teha lisatööd aga kuna laps ei ole siis ei saa mina ka last hüljata. Kõik oma aja panustan ja planeerin lapse jauks, et ta oleks olemas. Ma olen teinud seda, et panin ise teenitud raha esikohale ja sellega tekkis Härra H hirm, et mina lähen ka minema. Minu 9 aastane soovib siiani magada kaisus ja vahel öösel katsub kas ma ikka olen tema kõrval olemas.

Emakas soovib ühte, mõistus ütleb teist!

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s